EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA
mikrokliima, mulla ja taimkattekooslusega väikseim maastikuüksus. Paigas on keskmise
suurusega pinnavormil (künkal, nõos, väikesel tasandikul, orus jms) kujunenud geosüsteem.
Paigastik on suuremal pinnavormil (paetasandikul, moreenitasandikul, mõhnastikul jms)
kujunenud maastikuüksus. Igas paigastikutüübis valdavad mingid kindlad paigased.
Looduskasutuse ja looduskaitse kavandamisel on paigastikud oma suuruselt (mõnekümnest
hektarist mitmesaja hektarini) arvestatavaimad maastikuüksused. Iga maastikurajoon on
asendist ja arengust johtuvalt mingite kindlate paigastike kogum. Eesti alal on eristatud 19
paigastikutüüpi ja 46 alltüüpi. Maastikurajooni paigaseline ja paigastikuline struktuur on
kõige iseloomulikum selle tuumikalal. Servaalal vahelduvad paigased
naabermaastikurajoonide tüüpiliste üksustega ja moodustavad siirdevööndi, kus joonelised
piirid on rajoonimise eesmärgist tulenevalt kokkuleppelised.