AJALUGU - KESKAEG , PÕHJALIK KOKKUVÕTE
aastal Kiievi. Seda aastat peetaksegi Vana-Vene ehk Kiievi-Vene riigi asustamisaastaks. 998. aastal võttis Kiievi
suurvürst Vladimir vastu bütsantsi õigeusu. Rahvas ei suutnud mõista seda käiku ja nii pidigi Vladimir jõuga
ristiusustama. Kirik kujunes Venemaal tugevaks jõuks. Ehitati kirikuid ja kloostreid ja võeti kasutusele ka slaavi
tähestik ehk kirillitsa. Tänu ristiusu vastuvõtmisele muutus Kiievi-Vene üha arvestatamaks välispoliitiliseks
partneriks. Suurima õitsengu saavutas Kiievi-Venemaa Jaroslav Targa valitsemise ajal. Ta tugevdas riiki ja suurendas
ka Kiievi-Venemaa piire vallutades Tartu. Tema algatusel loodi ka esimene kirjalik õigusnormide kogu ehk Vene
õigus. 12. sajandil Vana-Vene riik jagunes iseseisvateks vürstiriikideks ja Venemaal algas feodaalse killustatuse
ajajärk.
Araabia kalifaat
Damaskuse kalifaat
annaabi.ee 
