Fütobentos
suundadesse, et mõnikord polegi selge, kus on nende algkodu (kalmus,
vesi-
kirburohi). Taimi, mille levikuala piirdub ainult Euroopaga, on Eesti vetes
ainult 5%. Kitsast levikuala tingivad näiteks taime rasked eosed
(lahnarohul), rasked seemned (vesikarikas). Peamised levitajad on
veelinnud, inimene levitab taimi peamiselt laevatamise ja parvetamisega.
Looduslikku magevee taimkonda tuleb pidada vanemaks kui ümbritsevat
maismaa taimkonda. Meie järvede taimestiku algust arvestatakse10 000 a
tagasi (soe allerödi periood), taimed olid esimesed sisserändajad jääserva
vahetuis jälgedes, samal ajal oli maismaataimestik veel üsna arktilist laadi.
Ühtlasi tuleb veesiseseid taimekooslusi lugeda ajalooliselt vanemaiks kui
kaldavees kasvavaid. Viimased said sisse rännata alles hiljem kui kliima oli
soojem, mitte enne boreaalset kliimaperioodi6000 a tagasi
16
17
annaabi.ee 
