EESTI RAHVALOENDUSTE AJALOOST
Selle tegelik nimetus oli ,,I Eesti
rahvalugemine" .
Üldrahvalugemise seaduse võttis Riigikogu vastu 27.juunil 1922.aastal .
25.augustil määras Vabariigi Valitsus kindlaks loenduse kriitilise momendi 28 detsember , kell
00.00 .
Loendusküsimustik oli varasematest märksa põhjalikum, esimest korda uuriti täpsemalt ka inimeste
elamistingimusi, loendades eluruume ja -hooneid. Andmete töötlemiseks telliti Pariisist kaks
spetsiaalselt rahvaloenduse jaoks konstrueeritud arvestamismasinat, mille tööajaks kavandati 22
tundi ööpäevas. 17 000 loendaja kogutud andmete töötlemise aeg vähenes masinate abiga kaks
korda pooleteisele aastale.
Rahvaloenduse korraldamine
Rahvalugemist juhtis Keskbüroo , kes hoolimata vähesest ajast , jõudis põhjalikult tutvuda Euroopa
tähtsamate riikide loendusmetoodikaga ( Riigid : Saksamaa , Prantsusmaa , Inglismaa , Holland ,
Belgia , Itaalia , Hispaania , Taani , Soome ja Venemaa )
annaabi.ee 
