võitlustesse Rooma ja etruskide vastu kui ka sõdadesse Rooma ja tema Vahemere- alade rivaali Kartaago vahel. Vägivallaga või kohalike elanike nõusolekuga asusid keldid elama 225 eKr lõid Itaalia asukd roomalste juhtimisel tagasi keltide sissetundi Telamoni al, Rooma võttis Po jõe oru keltidelt tagasi ja asus kelti hõime orjastama ja hävitana. 180 eKr Pergamoni võit galaatide üle. Esimesed oma mündivermingud. 121 eKr Rooma võidab Gallias arvernid 72 eKr Arviovistuse võit häädulaste üle. Keltide majanduslik kõrgaeg (oppidumide aeg). 58-52 eKr Caesar alistab Gallias umbes 50 hõimuühendust, belgide hõimud rändavad Britanniasse. · 55 eKr Caesari arvab, et gallid on võidetud. Esimene ekspeditsioon Britanniasse ebaõnnetub. · 55.-54 eKr talv Caesar treenib järgmiseks sissetungiks Britanniasse, mis õnnetub. Caesar naaseb Roomasse. · 54
sai pkr. Mõlemad keeled jäid ladina keelele alla ja hääbusid 1. sajandil p. Kr. venetid (Põhja-Itaalia, vrd. Venezia, Veneto maakond), keldid (Põhja-Itaalia), messaapid (Apuulia); liguurid (Genova rannik, Côte d'Azur, vrd. Liguria maakond), sikulid (Sitsiilia). Need on nüüdseks kadunud, roomlastega sulandunud rahvad. Lääne-Euroopas: Keldid- tänap Prantsusmaa, Belgia, osa Saksamaast, Sveits, Britannia kr. k. Keltoi (Herodotos), ld. k. Galli > Gallia. erinevad hõimud: arvernid (Auvergne'is), belgid (Seine'ist Reini jõeni), helveetslased (Sveits), seekvanid (Seine'i ja Loire'i vahel), treverid (Meuse'i / Moseli kallastel), häädulased (Rhône'i ja Saône'i vahel), akvitaanlased (Aquitaine). Ei moodustanud ühtset riikki, elasid erladi hõimudena. 5. saj. e. Kr. Po jõe org > Gallia cisalpina, Gallia transalpina gaeli (Sotimaal, ka tänap), iiri, mänksi, kõmri, bretooni k. (Armorique) Ibeerid- ei olnud indo-euroopa rahvas
annaabi.ee 
