Eesti Panga asepresident Enn Teimann. 8. aprill 1992 Saabusid kohale esimesed firma Thomas de la Rue & Co Ltd poolt trükitud kroonid. 8. mai 1992 Eesti kroon otsustatakse siduda Saksa margaga. 25. mai 1992 Eesti võeti Rahvusvahelise Valuutafondi liikmeks. 11. juuni 1992 Ardo Hansson nimetati Rahareformi Komitee asendusliikmeks (R.Jalaka asemel). 15. juuni 1992 Taastati Eesti Vabariigi liikmestaatus Rahvusvahelises Arvelduspangas. 17. juuni 1992 Rahareformi Komitee võttis vastu dekreedi nr. 030, millega määrati rahareformi läbiviimise kuupäevaks 20. Juuni 1992. 19. juuni 1992 Kell 21.00 kuulutati välja rahareform. 20. juuni 1992 Hakkasid kehtima välisvaluutaseadus, rahaseadus ja seadus Eesti krooni tagamise kohta. Eesti Vabariigi ainukeseks seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. Eesti krooni ametlikuks kursiks Saksa marga suhtes kinnitatakse 8 EEK = 1 DEM.
a. jaanuaris võeti NSVL Riigipanga Eesti Vabariiklik Pank Eesti Panga alluvusse, millega lõpetati üleliidulise panganduse eksisteerimine Eestis. Seejärel saadi oma alluvusse ka NSVL Riigipanga Eesti arvelduskeskus. [4] Hakati moodustama kattevara oma rahale. Pärast Eesti Panga juriidilist tunnistamist omariiklusaegse Eesti Panga õigusjärglaseks, otsustas Suurbritannia valitsus tagastada Eestile ennesõja-aegse Eesti Panga kulla. Eesti Panga liikmelisuse taastamisega Rahvusvahelises Arvelduspangas kaasnes ka õiguste taastamine seal deponeeritud kullale ning muudele aktivatele. Riiklikust metsafondist eraldati täiendava valuutareservina Eesti Panga bilanssi 150 mln. dollari väärtuses reservlanke, mis ei omanud mitte niivõrd suurt praktilist tähtsust, kuivõrd just moraalset ja emotsionaalset tähendust üldsusele. [4] 1991. a. novembris saabus Eestisse Rahvusvahelise Valuutafondi esimene missioon. Seda
annaabi.ee 
