deponeeritud kulla (Saksa markades). Majanduslikult oli aeg rahareformiks sobivaim, sest suvel algas rublaruumis uus hinnatõusupööris. [4] Eesti rahareform pälvis Läänes eranditult kiidusõnu. Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga aastakoosoleku raames toimus Eesti majandust ja pangandust põhjalikult tutvustav seminar. Tihenes koostöö Rahvusvahelise Valuutafondi (S. Kallas arvati fondi koostöökomitee liikmeks) ja Rahvusvahelise Arvelduspangaga. [4] KOKKUVÕTE Eesti Pank on alguse saanud juba 1919ndal aastal alustades riigipangana ning muutudes kommertspangaks tänu tegutsemisele tavalise laenu- ja hoiupangana. Kuid tugeva majanduse eelduseks olid rahareform (Eesti Kroon sai seaduslikuks maksevahendiks) ja Eesti Panga muutmine keskpangaks. Kõik need meetmed taastasid usalduse kodumaise panga- ja rahasektori vastu, aidates kaasa riigi majanduslikule tugevnemisele ning Eesti riigi maine tõusule rahvusvahelises mõõtkavas
valitsus vastu otsuse Eesti Panga taasrajamise kohta tegevuse algusega 1.jaanuarist 14 1990. Raha olemust ja ajaloolisi kogemusi silmas pidades oli reformi sisulisel ettevalmistamisel kesksel kohal kattevaraga seonduv. Seega oli Eesti Panga proovikiviks kullaläbirääkimiste alustamine ja panga presidendile S.Kallasele anti volitused esindada riiki läbirääkimistel Rahvusvahelise Arvelduspangaga ja nende riikidega, kuhu Eesti Panga kuld krooni kattevarana oli deponeeritud. Sellele järgnes ka kullalontode järk-järguline avamine. Suurbritannia valitsus avas selle esimesena 1991. aasta detsembris. Rootsi tagastas 1940.aastal Nõukogude Liidule üle antud Eesti kulla ekvivalendi Saksa markades. Viimane kullakonto USA Föderaalreservi New Yorgi pangas avanes 23. jaanuaril 1993. aastal ning sellega oli krooni kattevara probleem lahendatud
annaabi.ee 
