Arvelauast arvutini – mida olen õppinud arvutite kohta ja milleks see tarkvara vajalik on Arvuti on tehniline vahend, mis hõlbustab arvutamist. Vanadel aegadel kasutati näiteks sõlmnööre, päid, kehasid pügalpulkasid, edaspidi mitmesuguseid arvelaudu ning 17.sajandil konstrueeriti esimesed mehhaanilised arvutid. 1943 tulid esimese generatsiooni arvutid, 1947 teise generatsiooni arvutid. Neile järgnesid 1970 ja 1971 kolmanda ja neljanda generatsiooni arvutid. Alles PC tulekuga hakati tootma tarkvara. Sellest tulenevalt võiks öelda, et tarkvara ei ole kindlasti asendamatu osa arvutist. Kuid kui lähtuda tänapäeva arvutitest, siis ei ole nendega töötamine võimalik ilma tarkvara omamata. Arvuti tarkvara on programmide, protseduuride, funktsioonide, seotud andmete ja nende dokumentatsiooni komplekt. Programmi tarkvara annab juhised digitaalsele elektroonikale või töötavad sisendina mõne teise tarkvara jaoks. Samuti ei ole tänapäevase...
Kirjutusvahendid ja paberid muutusid kiiresti lahutamatuks osaks ühiskonna infokogumiseses. Agraarajastu kirjatehnika ei hõlmanud algul küll muudatusi vanaaegses nummerdamissüsteemis, mis toimis rajooniti väga erineva põhimõtte järgi. Vajadus selle järele sündis alles pärast esimeste kalkulaatorite kasutuselevõttu ehk arvelaudade laialdasemat levikut. Koopia ühest varaseimast Rooma arvelauast Mehaaniline ajastu (14501840) Joonis ühest esimesest mehaanilisest arvutist Pascali masinast Infotehnoloogia mehaaniline ajastu algas nn esimese informatsiooni plahvatusega. Johann Gutenberg, saksa leiutaja ja trükkal, tutvustas 15. sajandi keskpaigas printimistehnoloogiat, mis võimaldas pabermaterjalidest hakata massiliselt koopiaid tootma. Umbes sellel ajal arenesid välja ka esimesed mehaanilised arvutid ja sellega seonduvad ametid
annaabi.ee 
