Referaat mahtra sõja kohta
hommikutundideni.
Mälestussammas
1932. aastal tutvustas Johannes Tutt ausamba kavandit oma endistele õpetajatele
Kunsttööstuskoolist Voldemar Pätsile, Nikolai Triigile ja Günther Reindorffile, kes
hindasid seda positiivselt. Teedeministeerium kinnitas kavandi 1933. a. märtsis.
Järgmisel kuul alustati töödega.
Ausammas läks maksma 700 krooni, millest 150 eraldas valitsus ning 550 koguti
rahva käest annetustena.
Johannes Tutt koos vend Arvediga vedas hobuvankritel kohale muldkeha. Juuru
tööstur Adamson andis oma töölised samba aluse kivide lõhkumiseks ja
paikapanemiseks. Mahtra Suurküla mees Mihkel Susi lõhkus kivid ning Vassili Zelmin
oma meestega paigaldas samba maakividest aluse nii osavalt, et seal tänapäevani
pole pragu sees.
Trepiastmed sümboliseerivad kolme kihelkonda Juurut, Raplat ja Koset, kus olid
rahutused 1858. aasta maisjuunis. Ausamba ülemise, obeliski osa tegi kiviraidur
Karl Paabut Tallinnast
annaabi.ee 
