Anarhismis esinev kriitiline mõtlemine ja selle olulisus
teise osa mittetootlikuks nimetatavad kulutused aktiviteedid, mis vähemasti
primitiivseis tingimusis on iseenese eesmärgiks: "luksus, leinad, sõjad, kultused,
uhkete monumentide ehitamine, mängud, vaatemängud, kunstid, perversne (st
genitaalsest eesmärgipärasusest eemaldunud) seksuaalne tegevus" (Bataille 1995: 70).
Just viimaste, mittetootlike vormide jaoks reserveerib Bataille "kulutuse" nimetuse,
välistades tarbimisviisid, mis on ainult tootmise vaheastmeks. Ta vastandab kao
arvebilansi põhimõttele (mille järgi kulutuse korvab regulaarselt omandatud vara),
viimast nimetab ta ratsionaalseks sõna kitsamas tähenduses. Edasi näitab Bataille
veenvalt, et mittetootlikul kulutusel on oma sotsiaalne funktsioon (mis väljub siinse
käsitluse raamest ning seetõttu jääb see suurepärane analüüs siin käsitlemata) ning
väidab, et tootmis- ja omandamissuhted on kulutusele allutatud. "Ühiskonnale [ei ole]
annaabi.ee 
