PLATONI KOOPA-VÕRDPILT
nemad on varjud seinal. Nad peavad tegelikkuseks ainult varje. Oma tegelikust olukorrast
võivad nad tõepärase ettekujutuse saada alles siis, kui nad saavutavad ahelaist vabanemise.
Kui vangi püütakse vabastada, siis peab seda lausa sundima, kuna pilk valguse poole
põhjustab talle valu, kuna ta pole valgusega harjunud ja silmad on pimestatud. Pimestuse tõttu
näeb ta alguses isegi halvemini kui koopas ja sellepärast arvatb ta, et ta oli koopas olles
tõesemalt näinud. Objektidega silmitsi seismine nõuab harjumist. See teooria pretendeerib
üksnes tõenäolisusele ja usutavusele ning filosoofiline haridustee peabki ,,koopast" välja
juhtima. Koopa-võrdpilt kujutab filosoofilist tõusu teataval määral ühiskonna tingimustes, mis
pole ideaalriigi mõttes veel reformeeritud, ning siin paistab filosoofial kui teel ,,koopast välja"
mõte olevat.