Etteande- võlli ja el.ajami võlli vahelist nurga kõrvalekallet mõõd.selsüünidega-Saadaxe staatorimähiselt, ning on võrdeline nurkade vahega, selle pinge faas aga on määratud selle kõrvalekalde märgiga. M.kiiruse regul. toimub pinge effektiiv- väärtuse muutmisega. Järg.ajamites kasut.sageli asünk.M tagamax töökind.ja pikaajalisust. Väikeste võim.puhul(kuni 1kW)kasut.2-faasilisi lüh.rootoriga M. sageli õõnesrootoriga. 32. Arvanaloogne alalisv.positsioonjärgivajam- Juhul kui on vaja kind.väga suurt järgimise täpsust.kasut. koordinaatide numbrilisi andureid millised koos teiste numbriliste juht.seadmetega mood.järgivajami mõõteosa.Ajami kõrged kvaliteedi näitajad saadaxe kui numbriline mõõteosa ühendataxe analoogosaga, mis on üles ehitatud koordinaatide allutatud regul.põhimõttel. Arvanaloogilisel järg.ajamil on head dünaamilised omadused mida kind.juht.süsteemi analoogosa
......... 109 4.8. Asünkroonajami kiiruse impulssreguleerimise suletud juhtimissüsteem ....... 111 V. Järgivelektriajamid ja programmjuhtimisega elektriajamid .................. 113 5.1. Põhiteadmisi järgivajamitest .......................................................... 113 5.2. Releetoimeline alalisvoolu järgivajam ............................................... 114 5.3. Võrdelise toimega vahelduvvoolu järgivajam ...................................... 116 5.4. Arvanaloogne alalisvoolu positsioonjärgivajam .................................... 117 5.5. Põhiteadmisi elekriajamite programmjuhtimisest .................................. 118 5.6. Tsüklilise programmjuhtimisega elektriajamid ..................................... 120 5.7. Elektriajamite juhtimine programmeeritavate loogikakontrollerite abil ........ 122 5.8. Arvprogrammjuhtimisega elektriajamid ............................................ 127 VI. Kaasaegsed elektriajamite juhtimissüsteemid ......
annaabi.ee 
