Tänapäeval on oluline omandada hea haridus. Haridus on väga lai mõiste ja sellesse saab suhtuda mitut moodi. Prantsuse filoloog C-L.S Montequiersi on öelnud: ,,Me saame kolm haridust: ühe vanematelt, teise kooliõpetajailt ja kolmanda elust. Kolmas räägib kõige vastu." Minu arvates ongi kõige parem õpetaja elu ise. Elukoolis käime me iga päev ja omandame tarkusi, mida ,,päris" koolides teada ei saaks. Peale põhikooli võiks õpilane hakata mõtlema, missugused on tema eesmärgid hariduse omandamises ja elukutse valiku tegemisel. Pean koolis olevate tulemuste kõrval oluliseks ka väärtusi elukoolis. ,,Koolitunnistus ei tähenda midagi alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on" (eesti kirjanik Karl Ristikivi). Karl Ristikivi öelduga olen ma nõus. Valikuid on palju ja valida saavad kõik. Valik hariduses nõuab hoolikat läbimõtlemist. Tark otsus viib õigele teele!
Kas tsivilisatsioonide arengus on ühiseid jooni? Pärast esimeste inimeste kujunemist hakati algsest elupaigast välja rändama. Enne, kui hakkasid tekkima suuremad kogukonnad, olid inimesed rännanud juba Maa erinevatesse paikadesse. Alates 3000.aastast e.Kr hakkasid kujunema esimesed tsivilisatsioonid ehk hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskonnad. Väidetavalt on iga tsivilisatsiooni tekkes midagi ühist. Kas see on tõsi või on igal tsivilisatsioonil täiesti omapärane tekkelugu? Kõik esimesed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede äärealadele, näiteks Mesopotaamias, Egiptuses, Indias, Kreeta saarel või Hiinas. Põhjus on lihtne, jõgede ümbruses olid viljakad põllumaad ja head tingimused ühiskonna rajamiseks. Igat tsivilisatsiooni iseloomustab ka loovalt kultuurilt üleminek tarbijalikule kultuurile. Tsivilisatsioonide tekkepiirkondades oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandus...
annaabi.ee 
