Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Piisaks sellest, kui oleks
fikseeritud hariduslik, eetiline ja praktiline miinimum /.../ et kanda ajakirjaniku
kutset, samuti ka, kui eksisteeriks organ, kes oleks õigustatud selle miinimumi
olemasolu konstateerima." Asi jäi lahtiseks ja on lahti senini, kuna puudub seadus,
mis tingiks väljaandjat kasutama üksnes kvalifitseeritud tööjõudu.
Tänini kestab arutelu, kas ajakirjanik peaks olema universaal või kitsa ala spetsialist.
Mihkel Martna sulest pärineb järgmine arvamuseavaldus (u 1930): "Tõsine, küüniv
ajakirjandus vajab ajakirjanikult põhjalikku, head haridust ning väga mitmekülgseid
rikkalikke teadmisi. // Et mitte pinnapealseks muutuda, tuleb teha tööjaotus reporteri
ja asjatundja vahel."
Erialane ettevalmistus Eestis tol ajal puudus, küll aga toimus selle vajalikkuse üle
pidev arutelu nii päevalehtedes kui ajakirjanike albumis.
"Kõigil rahva ja riigi juhtivatel aladel tegelevad vastava eriharidusega jõud.