3.2 Katsetatava puidu tiheduse määramine. Katse alguses mõõdetakse proovikehade mõõtmed täpsusega 0,01 mm. Puidu tihedus antud niiskusel arvutatakse valemiga 2. Saadud tulemused arvutatakse ümber puidule niiskusega 12% (puidu standardniiskus) valemi 3 abil. Arvutuste tulemsued on kantud tabelisse 2. Valem 2: ow = ((mw / (aw * bw * lw)) * 1000 ow puidu tihedus antud niiskusel [kg/m3] aw, bw, lw proovikeha mõõtmed [mm] mw - proovikeha mass Aruvutus: Proovikeha nr. 4. a = 18,2 [mm] b = 19,0 [mm] h = 31,0 [mm] m = 6,60 [g] W = 9,8 [%] ow = ((6,05 / (19,5 * 19,9 * 30,7)) * 1000000 = 615,7 [kg/m3] Valem 3: o12 = ow / Kw12 o12 puidu tihedus niiskusel 12% [kg/m3] ow puidu tihedus antud niiskusel [kg/m3] Kw12 redutseerimiskoefitsient, mis võetakse tabelist 3. Arvutus: Proovikeha nr. 4. ow = 615,7 [kg/m3] Kw12 = 0,985 [-]
algparameetrid. Ülesandeks on arvutada lõppaparameetrid. Asja teeb keerulsieks see, et juba arvutse alguses on vaja teada sojsukandjate lõppparameetreid, ehk lõpp temp. Kuna neid lõppparameetrid lähevad soojushulga arvutamisel vaja. Samuti on vaja ka soojusläbikande läbimisel Üheks leinud meetodiks on lähendus meetod. Selleks antakse ette ühe soojuskanjda lõpptemp. Kaasneb soojustehnilise arvutusega hüdrauliline aruvutus mille käigus arvutatakse p = p2 + p1 p ( Pa ) M p P= ära surve kaod soojusvahetis. . Peale selle tehakse veel tugevusarvutus ja see viiakse läbi sell juhul kui üks soojuskandjatest on suure rõhu all. Pindsoojus vahetuste arvutseks. Kui mitte arvestada kadudega, siis palansi KJ
annaabi.ee 
