Holokaust
Selleks osutus tooaeg Adolf Hitler, kes tuli
samal ajal võimule. Tema otsustas, et üheks huviks on rahva tervis. See oli ka heaolu
kontseptsiooni aluseks. Seda võisid ohustada pärilike haigustega ja puuetega inimesed. Halvas
valguses näisid kurjategijad, prostituudid ja mitte töötavad inimesed. Selline oli
antidemokraatlik, autoritaarne ja tugevas vastasseisus poliitilise töölisklassi liikumisega olev
natsiideoloogia.
Euroopas 19.sajandil arutulusel olnud vaated olid aluseks natside rassistlikutele ja poliitilistele
veendumustele. Peale Esimest maailmasõda kujunesid fasistlikud liikumised ja reziimid üle
Euroopa. Mitmed riigid otsustasid minna üle autoritaatsetele reziimidele loobudes
demokraatiast. Natside ideoloogia oli vallutamas maailma. Vägivalla ja süveneva
ebastabiilsuseni viisid parempoolsete rahulolematus vasakpoolsete tegevuste üle. Natsid
kasutasid olukorda ära ning lubasid rahvale stabiilsust ja majanduslikku taastumist