Kanti filosoofia, "Prolegomena" 3. Osa
antud meelte kaudu, sest isegi kui miski on antud ruumis ja ajas, siis vajavad ühtne ruum ja
ühtne aeg ise veel sünteesi-sooritust, et erinevad ettekujutused pelgalt ruumis üksteise kõrval
ja ajas üksteise järel antud tajudest seostada ühtseks ettekujutuseks objektist. Seetõttu tuleb
mitmekesisuse ühtsust pidada lõpliku subjekti teise tunnetusvõime, spontaanse arutunnetuse
tulemuseks. Kanti enda sõnadega: “… igasugune seos, teadvustame me seda endale või mitte
…, on arutoiming, mida me tähistame üldise nimetusega süntees, osutamaks sellega ühtlasi
ka, et me ei saa mittemidagi ettekujutada seostatuna objektis, ilma et me poleks seda eelnevalt
ise seostanud; kõigist ettekujutustest on seos ainus, mida ei anta objektiga, vaid saab olla
loodud üksnes subjekti poolt, kuivõrd see on subjekti spontaansuse akt” (B 130).
Niisugust seostatust ehk ühtsust loob arutegevus selle kaudu, et ta rakendab taju-
ettekujutustele mõisteid