Filosoofilise lühiessee kirjutamine
kaalutlusi, mis võiksid meil abordi vajadust siiski mõista. Kuid abordi ebaeetilisust ei
põhjendatud. Säärast skeemi esines olulisel määral, nt: „Aborditegija hoiab eemale
vastutusest...“ (eeldus: loode on moraaliagent, kelle suhtes peab olema vastutus). Mõnigi
autor käsitles moraali justkui „taevast antuna“, mõistmata, et antud essees olete just Teie ülim
instants, Teie oletegi moraalireegli, normi esitaja-õigustaja. Mistahes üldnormi (nt.
inimõigused) arutlusvaba eeldamine on filosoofilises mõttes dogmatism. Siia vigade
perekonda kuulub ka „elu pühaduse“ fetišeerimine (ilmaliku inimese jaoks on pühadus
kahtlase sisuga termin).
Varjatud eelduste puhul kasutatakse sageli retoorilist väljenduslaadi: „on ju nii, et...“,
retoorilised küsimused, „kas siis loode ei vääri sündimist?“ jne. Sageli ei kasutanud autorid
annaabi.ee 
