kui positiivne. Omavahel rääkimine toimub kiiresti ja hõlbsalt, kuid kui seda teha pidevalt kasutades internetislängi jääb kirjakeel ajapikku mõistuses tagaplaanile. Sellist mõju on juba tänapäeval võimalik märgata, mitmed noored kasutavad umbkeelseid väljendeid mitte ainult internetiavarustes vaid ka reaalses elus. Suhtlusportaalidest uus ning huvitav keelekasutus hakkab kergesti külge ning võib pideva kasutuse tagajärjel tekitada suhtlus- ning arutlusprobleeme. Ajatakistuse puudumine, võimalus mõte rahulikult ja aeglaselt kirja panna on nii pluss- kui ka samal ajal miinuspooleks veebis suhtlemisel. Võimalik, et inimene kaotab oskuse päriselus ennast kiiresti väljendada ja ladusalt omavahel suhelda. Paljud inimesed on sattunud sotsiaalmeediast sõltuvusse. Pidev vajadus võrgus olla ning teiste tegemisetel silma peal hoida ja samal ajal enda mõtteid jagada tekitab puuduse ajast, mida oleks pidanud realiseerima päriselu probleemide lahendamiseks
maailmapildi, mis suuresti erines mütoloogilisest. Filosoofia genees oleks jälgitav seega teatud murranguna kreeklaste maailmapildis, mis on loodud varasemast erinevate meetoditega ja põhineb teistel printsiipidel (ürgalus antiikfilosoofias). 1.2 FILOSOOFIA ARENG. PERIODISEERING. ESINDAJAD. 5 Filosoofia on pidevalt arenenud ja vastavalt perioodile hõlmanud mitmeid arutlusprobleeme. Esmalt peeti tähtsaks maailma kujunemist, hiljem suunduti peamiselt poliitilistele aspektidele. Järgnevalt on toodud filosoofia periodiseering iseärasustega. Periodiseering on tingitud erinevatel aegadel olnud erinevatest arusaamadest inimesest ja maailmast. 1. Antiikfilosoofia kujunemine (7. saj eKr 5. saj eKr) Kogukondlik ühiskondlik kord asendus uue - dünaamilise ja vastuolulisega. Maailma pilt muutus mütoloogiliselt filosoofilisele. Tekkis ürgalge küsimus.