Ristiusu kirik 1.-15.saj
Ladinakeelsed kirikuisad on praktilise
meelega. Nende käsitletav problemaatika keerleb inimese pääsemise küsimuse ümber.
See on praktiline tegutsemine lihtsa koguduseliikme seisukohalt.
Kuhu läheb hing? Kas jumal aitab? Kreeka kirikuisad on rohkem hõivatud
metafüüsikaliste probleemidega. Ladina kirikuisade tähtsus seisneb nende
meisterlikkuses käsitleda paganlikku filosoofiat. Tekib platonism ja neostoitsism. Kreeka
kirikuisad vahendavad spekulatiivset mõtet. Nad toovad ristiusu arutlemisesse
vastuolulisi diskussioone. Neile on iseloomulik väitlemine iseendaga. Aruteludega
kaugenetakse tihti Piiblist. Hereesiaid ehk eksiõpetusi on idas rohkem kui läänes.
Läänes on oluline inimestevaheline vendlus ja suhe jumalasse. Idas on jumal kui isa ja
valitseja ja oluline on jumala suhe inimesse.
Augustinus (354-430)
Oskab ainult ladina keelt. Nooruses kergemeelne ja lõbujanuline. On saanud nii
kristlikku, klassikalist kui ka paganlikku haridust. Kirjutas kaks teost, mida peetakse
annaabi.ee 
