Aristoteles Nikomachose eetika V raamat
ka vägivaldsed asjad, näiteks piinamine, vangistamine, mõrv, röövkallaletung, sandistamine, pealekaebamine,
solvamine.
3. On selge, et kui ebaõiglane inimene ei hooli võrdsusest ja see, mis ebaõiglane, pole ka võrdne, siis peab
ebavõrdsuse puhul olema ka mingi vahepealne -- selleks ongi võrdsus, sest iga tegevuse juures, kus on midagi
rohkem ja midagi vähem, on ka see, mis on võrdne. Kõigile on arutlematagi selge, et kui ebaõiglane on
ebavõrdne, siis õiglane on võrdne. Kui aga võrdne on vahepealne, siis peaks ka õiglane olema mingi
vahepealne. Võrdsus seisneb vähemalt kahes asjas: õiglane on siis paratamatult ka vahepealne ja võrdne, ja
seda kellegi suhtes ning mingis asjas. Vahepealsena peabki ta olema millegi vahel -- mida on rohkem ja mida
vähem, võrdsena sisaldabki ta kaht külge, õiglasena aga käib ta kellegi kohta