Villem-Grünthal Ridala luuleanalüüs
"Noor-Eesti" esimeses albumis tõmbas ta endale
tähelepanu väikese omapärase looduslauluga "Talvine õhtu".
„Talvises õhtus” on kurb ja rahulik, kuid armas luuletus, milles Ridala kirjeldab pigem nukral
toonil tasast ja lumist talveõhtut. Justkui jalutaks üks vaatleja metsas või aasal ja silmitseks
regesid, mis aeglaselt kaugenevad ja lõpuks silmapiiril kaovad.
Ridala luuletustes kajastub palju päevast-öösse üleminekuid. Ta kirjeldab palju üksildast
endamisi vaatlejat ja arutlejat. Tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses
impressionistlikus stiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Tema sõna oli väga eriline ja täpne
ja ta õhutas ka teisi autoreid vormimuutustele.
Samuti on Ridalale iseloomulikud kevadmotiivid („Kevade tunne”). „See helendab, helgib,
särab, sätendab”…Südames midagi salaja tärkab…“. Ridala sõnakasutus ja kirjeldus kevade
kohta on meeldiv ja tekitab mõnusa tunde