Valgustusajastu
keemiat, botaanikat ja ladina keelt, ajalugu ning geograafiat.
1742. aastal saabus vaese aga harituna Pariisi, teenis elatist muusikuna. Püüdis raha teenida
ka maletajana. Daamide abiga sai diplomaadikoha veneetsias, mis lõppes varsti erimeelsuste
tõttu.
Tutvus harimatu ja lihtsa pesunaisega. Naise harimatu ja lihtne perekond oli Rousseaule
koormaks, ometigi väitis ta olevat leidnud läbi selle pesunaise oma õnne.
Ühiskondlike probleemide üle arutlejana äratas tähelepanu 1750. aastal esseega ,,Arutlus
teadustest ja kunstidest". Selles arvas autor, et teaduste ja kunstide areng ei ole põhjustanud
kommete ja ühiskonna paranemist.
Rousseau seadis kahtluse alla valgustusajastu arusaama, et teaduse ja kunsti areng toob kaasa
inimese muutumise paremaks. Ta ülistas eelajaloolist aega, kus puudus eraomadus. Inimene
ise on loomult hea, aga kultuur on ta aja jooksul ära rikkunud. Tuleb tagasi pöörduda
loodusesse