Baltisaksa kõrgkultuur – Karl Ernst von Baer
Kusjuures võeti tema eestvõttel 1859. aastal Venemaal vastu esimene looduskaitsemäärus,
mis korrastas kalapüügi reegleid nende veekogudes. Kaudselt osales Baer ka 1853. aastal
Tartu Looduseuurijate Selts kaudu Eestimaa loodusteaduslikus uurimises ning sai hästi läbi
eesti haritlastega. 1867. aastal kolis Baer Tartusse. Kohalik teaduselu elavnes, sest Baer jätkas
Tartus teaduslike arutelude korraldamise traditsiooni, nagu varasemaltki Peterburis.
Koosviibimise põhilisteks aruteluteemadeks olid teaduse ja religiooni suhe. Ta jätkas
teaduslikku tööd evolutsiooniteooriaga ning geograafia ajaloo alal.
Baer suri 28. novembril 1876. aastal, ta on maetud Tartus Vana-Jaani kalmistule.
Temst jäi maha üle 400 teadustöö ning ulatuslik kirjalik pärand, mis võimaldab väga
põhjalikult uurita õpetlase mõju 19. sajandi teadusmaailmale. 1992. Aastast kujutati Baeri ka
Eesti Vabariigi rahatähtedel, mida võib pidada väliskultuuri austusavalduseks, mis on
annaabi.ee 
