Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)
Platoni arusaamale. Nn uus mahe stiil. Armastus kui hingeline ja jumalik tunne
vastandina kehalisele tunnetel põhinevale armastusele. Lüüriline luule on tugevasti
allutatud platoonilisusele.
Antiigi müüdid, pastoraalne luule ja pastoraalne romaan (seni ei olnud
massiromaan, peategelased karajsed, keda kujutati ka rüütlitena, armastus õilistas
neid, ei tähenda seda, et vastuolud oleksid kadunud. Pastoraalromaanis kujutati
erinevaid varjuneid ja suhtumisi, arutelti palju armastuse üle. Tollaste noorte hulgas
populaarne. Ei olnud seotud tegelikkusega. Teadlik utoopia).
16. saj jooksul uuemate aegade mõistes filosoofe vast veel ei olnud.
Kirjanike filosoofia pääseb maksvusele. Kirjandus on ka filosoofia, aga keerulisem,
sest mõte ja meel segunevad. Dante nagu olekski esimene suur mõtleja. Jumalik
komöödia on esimene suur filosoofiline poeem. Ka Petrarca on filosoof justkui.
Tema ,,Secretum". Vaidleb Augustinusega