"arutegevuse" - 1 õppematerjal

Kanti filosoofia, "Prolegomena" analüüs 2. osa

transtsendentaalse analüüsiga ütleb, et kui me eeldame, et on olemas meelelisuse puhtad vormid, siis saab mõistetavaks ka see, kuidas on võimalik üldine ja paratamatu ning samal ajal empiiriliselt rakenduv teadmine. Vt. “Prolegomena …” §§ 9, 11 Kanti aja ja ruumi käsitus. Meelelisuse niisuguste puhaste vormidena käsitleb Kant ruumi ja aega. Nendeni jõutakse kaheastmelise abstraktsiooniprotsessi kaudu, milles kõige- pealt eristatakse tunnetuse kogukompleksi kaemuskomponendid arutegevuse komponentidest ja seejärel kaemusest kõik see, mis kuulub aistingu juurde, niisiis värvid, helid, soojus- aistingud jne. Tulemusena peaksid järele jääma meelelisuse kogemusest-sõltumatud vormid. Olles puhtad vormid ei ole need ise meeleliselt tajutavad. Olles aprioorsed kaemused on ruum ja aeg paratamatud ning üldised. Niisiis ei ole nad sõltuvad üksikindiviidi meeleorganitest, vaid on kõigi inimeste ettekujutustele alati paratamatult aluseks – nad on struktuurid, mis