Kanti filosoofia, "Prolegomena" 3. Osa
Kanti enda sõnadega: “… igasugune seos, teadvustame me seda endale või mitte
…, on arutoiming, mida me tähistame üldise nimetusega süntees, osutamaks sellega ühtlasi
ka, et me ei saa mittemidagi ettekujutada seostatuna objektis, ilma et me poleks seda eelnevalt
ise seostanud; kõigist ettekujutustest on seos ainus, mida ei anta objektiga, vaid saab olla
loodud üksnes subjekti poolt, kuivõrd see on subjekti spontaansuse akt” (B 130).
Niisugust seostatust ehk ühtsust loob arutegevus selle kaudu, et ta rakendab taju-
ettekujutustele mõisteid. Mõisted põhinevad Kanti sõnul “funktsioonile”: “Ma mõistan
funktsiooni all erinevaid ettekujutusi ühe ühise alla korraldava toimingu ühtsust” (B 93).
Mõisteid rakendatakse tajudele aga nende üle otsustades. Alati kui me rakendame mõisteid,
ühendame me üksteisega arvukalt ettekujutusi, see tähendab meil olemasolevaid kaemus-
antusi, mis on mälus alalhoitud ja kombineerunud. Vahetus suhtes objektiga on üksnes