tähtsamate küsimuste lahendamiseks. Otsus vormistatakse analoogselt määrusega. Tekst koosneb kahest osast ja allakirjutab kaks ametiisikut. 13. Kollegiaalse otsustuskogu tegevuse dokumenteerimine- Koosolekute, konverentside, istungite tegevuse dokumenteerimine tähendab päevakorra, osavõtjate nimekirja ja koosoleku kutse koostamist, osavõtjate registreerimist, protokolli koostatamist ja vormistamist. Koosoleku päevakord sisaldab koosolekul arutavate küsimuste loetelu ja esimeste punktidena antakse tähtsamad küsimused. Määratakse kindlaks koosoleku reglement (aeg ühe või teise küsimuse arutamiseks), nähakse ette aeg küsimuste esitamiseks ja neile vastamiseks. Reglemendi järgimine tagab täpse ja asjaliku töö ning määrab ka koosoleku orienteeruva pikkuse. Koosoleku päevakorra küsimused ja muud materjalid (nt otsuse projekt/
küsimused lahendatakse reeglina haldusvastutust kehtestava aktiga. Nii nagu juriidiliste isikute haldusvastutuse alused, nii on ka juriidiliste isikute haldusõiguserikkumiste asjade menetlus reguleeritud ebapiisavalt ja vastuoluliselt, puudulikult on sätestatud vastutusele võtmise tähtajad, õiguserikkumise asja läbivaatamise kord, vastutusele võetava õiguserikkuja õigused jne. Paljudel juhtudel ei ole otstarbekalt määratud haldusõiguserikkumiste asja arutamise alluvus ning arutavate organite pädevus. Kuigi ka juriidiliste isikute haldusvastutusele võtmisel on suurenemas kohtu tähtsus, jääb ametiisikutepoolne haldusjurisdiktsioon põhjendamatult suureks. Nii näiteks hasartmänguseadus annab ametnikele, s.h. politseiametnikele õiguse määrata rahatrahvi kuni 1 000 000 kroonini. Sellise sanktsiooniga tagatud haldusõiguserikkumist ei saa mõista tavalise deliktina. Sanktsiooni repressiivsusest tulenevalt peaks juriidiliste isikute
küsimused lahendatakse reeglina haldusvastutust kehtestava aktiga. Nii nagu juriidiliste isikute haldusvastutuse alused, nii on ka juriidiliste isikute haldusõiguserikkumiste asjade menetlus reguleeritud ebapiisavalt ja vastuoluliselt, puudulikult on sätestatud vastutusele võtmise tähtajad, õiguserikkumise asja läbivaatamise kord, vastutusele võetava õiguserikkuja õigused jne. Paljudel juhtudel ei ole otstarbekalt määratud haldusõiguserikkumiste asja arutamise alluvus ning arutavate organite pädevus. Kuigi ka juriidiliste isikute haldusvastutusele võtmisel on suurenemas kohtu tähtsus, jääb ametiisikutepoolne haldusjurisdiktsioon põhjendamatult suureks. Nii näiteks hasartmänguseadus annab ametnikele, s.h. politseiametnikele õiguse määrata rahatrahvi kuni 1 000 000 kroonini. Sellise sanktsiooniga tagatud haldusõiguserikkumist ei saa mõista tavalise deliktina. Sanktsiooni repressiivsusest tulenevalt peaks juriidiliste isikute