Sellised motiveerimised innustavad töötajat. Alati kuluks ära ka töötajale igaastane jõulu preemia, kui ettevõttel on võimalik selline rahaline investeering oma töötajatele teha. Jõulu preemia andmisel on töötajale see väga innustav, sest siis ta ei hakka mõtlema sellele, et ettevõttest ära tulla. Igale töötajale peaks juht erinevalt lähenema, mõned töötajad mõisatavd huumorit mõned aga on väga tõsised ning ei taha ettevõttes muud peale töö jutu ainult arutadagi. Juht peab oskama suhelda väga palju ning erinevate isiksustega. Töötajad ootavad oma tööandja poolt head suhtumist töötajasse. Töötajaid motiveerivad väga paljudki huvitavad tegevused, käimised, lõunad . Alati ei pea saama jõulupreemiat. Töötajatele meeldiks väga kui oleks aastaringselt näiteks tasuta lõunad või mõned spordi alased huvis ( ujumine, aeroobika, jõusaal jms ) . Sellise premeerimisega ma usun , et igatöötaja teeks hea meelega hästi tööd.
Samas suuruses rahuldas kohus kostjate regresshagi kolmanda isiku I vastu. I esitas apellatsioonkaebuse põhjendusega, et üheaegselt ei olnud kohtul õigus nõudeid rahuldada. Kas taotlus on põhjendatud? I on siin kolmas isik. Hagi esitatakse ju kostja vastu. Ei tohi lahendada laiemalt. Ainult haginõude piirides on vaja. Samas on võimalik, et K ja H esitasid kohe hagi I vastu. Sellist regresshagi ei oleks kohus saanud arutadagi, samasse menetlusse liita ei olnud alust (§ 374) 102. Asja arutamisel kaasas kohus kostjaks isiku, kelle vastu hageja oli nõude küll suunanud ja kes oli vaidlustatud õigussuhte osaline, kuid keda ei olnud hagiavalduses kostjana märkinud. Hageja ei olnud sellega nõus. Kohus jättis hageja vastuväite tähelepanuta ning kohustas hagejat esitama kohtule kaasatud kostjale üleandmiseks hagiavalduse koos lisadega. Kas kohus tegi õigesti?
annaabi.ee 
