Kasvatusteadus koosneb kolmest erinevast valdkonnast. Esimeseks on kasvatuse eesmärke ja taotletavaid väärtusi puudutavad käsitlused. See valdkond on suunatud inimliku kasvu eesmärgile. See valdkond on ka tihedalt seotud kasvataja enda maailmavaadetega ning selle tahuga, milles on keskne koht kasvataja hinnangutel ja elufilosoofiatel. Ehk siis selle kasvatuse põhjal lähtutakse elkõige kasvataja enda vaadetel ja arusaamistel. Teiseks valdkonnaks on käsitlused, mis puudutavad kasvatusprotsessis toimuva interaktsiooni ja kasvustiimulite tähendust inimlikus kasvamises. Selles valdkonnas võib aga käsitlused jagada omakorda kaheks: esimeseks on käsitlused, mis rõhutavad interaktsiooni kvaliteedi tähendust (kontrollitehnikad ja interaktsiooni emotsionaalsed küljed.) Teiseks, käsitlused, mis puudutavad, keskkonnakasvustiimulite kvaliteedi ja tähendust (näiteks kognitiivsete stiimulite tähendust lapse arengule)
Selline püüd stabiilsuse poole on hoiakuna ja käitumisena ajas muutuv, ehkki selles protsessis osalejad seda ise ei pruugi tajuda toimuvad ju sellised muudatused aeglaselt, mitme generatsiooni jooksul. Arhailise õiguse näitena on toodud ka veritasu2 ja taliooni3. 1 Kreeka keeles on moraali tõlkevaste eetika. Filosoofiliselt saab sõnade eetika ja moraal tähendusi eristada. 2 Veritasu on õigusmõistmise vorm, mis põhineb iidsetel tavadel ja arusaamistel aukoodeksist. 3 Talioon on Hammurapi seadustest tuntud üldine karistuspõhimõte: "silm silma, hammas hamba vastu". 8 Õiguse'eelastmed' Õiguse'eelastmed' Tava' Moraal' 02.09.12' EBSi'õiguse'ja'avaliku'halduse'õppetool' 1' ü Tava võib määratleda kui kirjutamata seadust. ü Moraali ja kõlblust võib määratleda kui inimese sisemise kultuuri seisundit.