Kirjandus ja film
pealt on nad täiendavad nähtused teineteisele.
Romaani lugeja või filmi vaataja kasutab keelt nende kunstidega otsesel suhtlemisel,
kuid piiranguid seab iga erineva kunstiliigi erinevad väljendusvahendid ning erineva
keelelise taustsüsteemi kasutamine.
Imelik oleks otsida kinolinal jooksvast filmist teksti grammatilisi iseärasusi või
kirjalikust kirjapandud tekstist pildi valgust ja rakurssi.
Võrreldes kirjandust ja filmi, siis keeleelemendid ja tähendused on suhteliselt tasakaalus
arusaamiselt mõlemas zanris, kuid üksiti oleneb see samuti raamatu lugeja või filmi
vaataja isiklikust üldmuljest ja hallolluse mahu suurusest.
Samas ei tohi unustada, et keel on semiootiline mõiste ja selle interpreteerimine võib
kunsti puhul jõuda absurdi tasemeni.
Nüüd oleks aeg arutada kirjandusteose suubumisest filmiks, kirjaniku poolt kirjutatud
romaani ülekandmisest filmikunsti, kinolinale toomisest. See tegevus on äärmiselt
annaabi.ee 
