Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
näis kurjana.
,,Tegelikult on seesmine hääl ,,Lutsifer" selle sõna kõige rangemas ning ühemõttelisemas
tähenduses. Ja see seab inimesed silmitsi ülimate moraalsete otsustega, ilma milleta ei suuda
nad kunagi saavutada täielikku teadlikkust ning saada isiksusteks. Kõrgeim ja madalaim, parim
ning jubedaim, kõige tõelisemad ning kõige petlikumad asjad on seesmise hääle puhul kokku
segatud kõige arusaamatumal moel, avades nõnda meis segaduse, valelikkuse ning meeleheite
kuristiku. Muidugi on inimestest absurdne süüdistada Looduse kui kõik-toitja ja kõik-hävitaja
häält kurjas." (JUNG 1991:184-185)
Taoline mõttekäik näitab meile asjade olemust ambivalentsena. Jung ütleb, et Kuri, mis tuleb
meie juurde ,,sosistama", võib näida kurjana ka üldtuntud tõsiasja tõttu, et hea on parima
suurim vaenlane. Nii peabki Kuri paratamatult ründama head, seades kaugemaks eesmärgiks