Samuti ei suuda keegi teksti nii tähelepanelikult jälgida, et kogu oluline info meelde jääks. Ka suure ja eripalgelise auditooriumi ees on liiasus tarvilik. Kui kuulajad on asjatundjad, võib sõnum olla inforikkam. Suuline kõne nõuab rohkem liiasust kui kirjalik tekst, mida saab üle lugeda. Seega on kuulaja seisukohast kõige efektiivsem, kui kõneleja esitab kõne peast, toetudes vaid märksõnadele, sest sellises olukorras kasutab kõneleja kuulajale kõige arusaadavamat ja kergemini jälgitavat keelt. Kuulajal on kergem jälgida sellist kõnet, mis ei ole väga inforohke ja sisaldab ka liiasust. 5.5. Audiovisuaalsed vahendid Inimesed usuvad rohkem silmi kui kõrvu. Seneca Audiovisuaalseid vahendeid ehk kuulde- ja vaatevahendeid kasutatakse eelkõige loengu korral: mida rohkem meeli on kaasatud, seda suurem on loengu kasutegur. Kuuldust jääb meelde 20%, nähtust aga 50%. Inimese viiest meelest on * nägemismeele osatähtsus õppimisprotsessis 82%,
Valikud Undo ja eXit on kasutusel samuti kõikide alamvalikute korral, kusjuures valik eXit
täidetakse tühisisestusega ka vaikimisi. Tahkude ja servade modifitseerimisel enamasti ei saa
muuta kehade topoloogiat, so. tahkude ja servade arvu ning nende vastastikust paigutust.
5. Jooniste vaatlemine
Ruumiliste jooniste korral on olulisel kohal oskus jooniseid sobivast suunast vaadelda, et
saada joonisest võimalikult ilmekamat ja arusaadavamat pilti. Sageli soodustab see ka joo-
nise modifitseerimist. Üks lihtsamaid vaatlemissuundade valiku käske on VPOINT (käsu-
lühendiga VP), mis võimaldab vaadelda joonist suvalisest suunast paralleelprojektsiooni
meetodil. Selle meetodi puhul pole vaatepunkti kaugus oluline, küll aga suund. Käsus
VPOINT toimub vaatlemine koordinaatide alguse (0,0,0) poole ja tema käivitamisel tuuakse
käsureale viip
Specify a view point or [Rotate]
annaabi.ee 
