Kompositioon maastikukujunduses
ei asu ühel sirgel. On tasaseid, kõveraid ja murtud pindu. Keha on ruumis kome mõõtmega
kirjeldatav mahuline vorm. Kehad jaotuvad regulaarseteks ja ebaregulaarseteks.
Regulaarsed kehad on kehad, millel on võrdsed tahud, näiteks kuup. Ebaregulaarsed on
näiteks kivirahnud. Vormi ilmekus sõltub vormi loetavusest ja lihtsusest. Arusaadavamad
vormid on punkt ja joontest sirgjoon. Pindadest on maastikukujundamises olulisem
horisontaalne tasand. Kehadest on lihtsamaid ning arusaadavamaid kuup ja ristkülik.
Paljudele vormidele on hakatud aja jooksul omistama mingisuguseid tähendusi ning
meelelisust, mistõttu vastava vormi nägemine seostub teatud meeleoluga, näiteks rippuvate
okstega puid nimetatakse leinapuudeks.
1.4 Vormi tajumine
Vormi tajumisel on tähtis valguse ja varju vahekord ning keha asend vaataja suhtes. Väga
eredas valguses, hämaruses ei taju inimene keha omadusi. Vormi omadustest mõjutavad