Hirm pole tähtis
Ta rääkis Matildale oma õelast vanaemast
ning hakkas nii palju Matildat usaldama, et rääkis talle tegeliku loo, mis juhtus Jasminiga. Tol päevil, kui Jasmin suri, oli
juhtunud päris ebakummalisi asju. Nimelt õed olid seiklushimulised ning läksid metsa vanaemale lilli korjama. Metsa
sees põrkusid nad vana väikese majaga, kust tuli välja, punases mantlis ning nägu kapuutsiga katvas, deemon.
Deemon tõstis Jasmini üles ning sosistas talle midagi arusaadamatut kõrva. Olivia oli väga jahmunud, kuna Jasmin oli
muutunud väga uimaseks ja ükskõikseks. Nad jalutasid koju tagasi ning õhtu poolikul, pärast söömist avastas ta
Jasmini koduaia nurgast. Jasmin viskas oma karu sülest üles ning püüdis seda. Olivia oli küsinud, kas tema võib ka
mängimisega ühineda ning Jasmin oli vastanud, et ta jätab lihtsalt hüvasti. Järgmisel hommikul oli Jasmin juba Olivia