inimesi. Efektiivne koostöö ei tähenda konfliktide puudumist, vaid on seotid suhtumisega tekkivatesse konfliktidesse. Koostööd takistavad mitmed asjaolud: * ajanappus * prestiiz * teadmatus * ebaselge eesmärgiasetus * autoriteedivajadus * antipaatia * väär rolliootus * halb töökeskond * resultaadi puudumine * geograafiline vahemaa Koostöö- järjepidev protsess. Enamikus koostööküsimustes on võimalik leida kompromiss. Tihti võtab kaua aega, enne kui arusaadakse, et mõtlemine, arutamine, katsetamine, uuesti arutamine ja kogemustest õppimine on loomulik töörütm. See peaks olema järjepidev protsess, milles arenevad nii personal kui ka vaimupuudega inimesed. 4 Meeskonnatöö Hoolekandesüsteemis mõeldakse meeskonna ehk töögrupi all rühma erinevate kogemuste ja haridusega inimesi, kes töötavad puudeinimesega
järgmisel aastal neid laule juba piisavalt hästi tunnevad ja igaüks vastavalt oma arengutasemele varem või hiljem kaasa laulma hakkavad. Kooslaulmine on kõikide laste jaoks tätis ja nad laulavad täiesti iseenesestmõistetavalt kaasa otsekohe, olenematta sellest, kas nad kogu teksti valdavad või ainult meloodiat tunnevad või ümisevad vaid väikesi sekventsijuppe kaasa. KÕNE SÜNNIB LAULMISEST. Kõige esmane, mis kõnest ära õpitakse ja millest arusaadakse on kõnemeloodia, prosoodia (kõnelõikude vältus, hääle valjus ja kõrgus), kõnerütm- rääkimise tempo, aksendid ja rõhud alles seejärel sõnatähendused ja lauseehitus. Õigesti ehitatud lausetest õpib laps kõnereegleid. See tähendab lastelaulude ja -salmide lihtsad tekstid annavad tihti korratavate musterlausetena tänapäeval nii palju arendatud keeleoskusele põhjapaneva aluse. Lapsed laulavad mõnikord innukalt
annaabi.ee 
