Enn vetemaa
kadumiseks on nimetatud. Teose kui terviku raames traditsiooniline karakter siiski säilib, käest kaduda
ähvardab see eeskätt eksistentsiaalses situatsioonis või refleksiooniprotsessis.
Vetemaa tegelased juurdlevad pingsalt selle üle, kas nende tegu oli vaba tahte tulemus või hoopis mingist
seesmisest tundmatust mehhanismilt tingitud. Ka Hüübe n Iilime «Pillimehes» arutleb peaasjalikult nende
põhjuste üle, miks ta saatusliku teo momendil toimis just nii ja mitte teisiti, tema arupidamiste keskpunkti
kerkib süü ja süüdimatuse ning alternatiivse käitumise võimalikkuse -- võimatuse probleem.
Teo ja motiivi vahekorra analüüsis on autor loobunud ühe motiivi kontseptsioonist ja jätab selgelt vastamata,
miks tegelane nii või teisiti käitub. Ta üritab käitumist seletavaid motiive otsida küll süvapsühholoogiast,
alateadvuslikest instinktidest, aga ka juhuslike ja väliste asjaolude kokkusattumisest, psühhoanalüütikule