Jane Eyre lapsepõlv ja kooliaeg
keelanud teda kunagi, oma ema kutsus ta „vanaeideks“ , samas ema kutsus teda
ikka „kullakeseks“ . Mrs Reed armastas hullupööra oma lapsi ja Johni tegevust
Jane suhtes ei teinud märkamagi, Jane ta algul talus ja hiljem vihkas. Teenijad
arvasid, et kui Jane oleks olnud sama ilus kui Georgiana, oleks teda ilmselt
paremini koheldud, kuid Jane oli oma vanusetõttu väikest kasvu, kahvatu ja
ilmetu ning tõsine, teda peeti kiuslikuks, oma sisemuses selle üle arupidades
tundis Jane suurt ebaõiglust enda suhtes ja kurbust, et seda ei nähta. Oma
südames igatses ta nii väga olla armastatud. Tema ainus armas kaaslane oli odav
puust nukk, mille ta igal õhtul enne uinumist enda öösärgi sabasse keeras, et
tollel hea oleks.
Ainus inimene, kes Janest natukene selles majas hoolis oli hoidja Bessi, Bessi oli
Jane meelest mitmekülgselt andekas, oli töökas, oskas kenasti laulda jalugusid