sealsete metsade pindalast). Liigirikkaid (salu-) kuusi- kuid on kõrgustiku keskosas 5--10%, kagu- ja lõunapoolsetel äärealadel 3--5% kõrgustiku nende osade metsade pindalast. Niitusid on üldiselt vähem kui vabariigi teistes piirkondades. Suures ülekaalus on soostunud ja madalsooniidud, mis paiknevad raskesti kuivendatavates nõgudes ja jõe- orgudes. Suur osa kõrgustiku soostunud maadest ja soodest ongi niitude all. Aruniitusid on vähe, sest vähegi sobivaid kuivemaid maid kasutatakse põlluga. Metsa ja põllumaade levikus valitseb küllalt selge seos pinnavormistikuga. See ilmestab veelgi kõrgustiku üksikute osade reljeefi iseärasustest põhjustatud maastikulisi erijooni. Kõrgustiku metsavaesemateks ja enam põllustatud osadeks on künklik-lainjate tasandike ning keskmise suurusega ja väikeste pinnavormide ala (Nõuni, Pangodi, Ilmjärve jt. ümbrus). Siin
annaabi.ee 
