mitmesugune inimtegevus, millest sagedasem on teede ja ehitiste rajamine. Killustamise tulemusel tekivad endise tervikliku niiduala asemele mitu üksteisest eraldatud ja algsest väiksemat niidulaiku. Killustamisega kaasneb servaefekti negatiivse mõju suurenemine, väheneb niidualade sidusus. Ajapikku viivad need muutused liigikoosseisu muutumisele ja elurikkuse vähenemisele. Oht on suurem kuivadele liigirikastele kooslustele (eeskätt aruniitudele), kus arendustegevusi on lihtsam teha kui liigniisketel aladel ja kus inimtegevuse tulemusel niidukooslused on väikesepinnaliseks muudetud juba eelnevalt. Kaitstavatel aladel asuvate PLK-de killustumise peab välistama ala kaitsekord. · Ehitamine Ehitamine põhjustab nii niitude täielikku hävimist kui killustumist. Selle mõju võib olla märkimisväärne väljaspool kaitstavaid alasid, kaitstavatel aladel peab seda välistama kaitsekord
Moreen liustike kuhjatud, segakoostise ja lõimisega, sorteerumata ja ümardumata osadest koosnev sete. Eestis on valdavalt põhimoreenist tekkinud voored (nt. Jõgevamaal) ja lainjad moreentasandikud. Pinnamoreen katab Lõuna-Eesti mõhnasid. Moreenidel on kujunenud viljakad kamarmullad; kallakpindadel võivad need alluda erosioonile. Karbonaadirohke moreen on soodus liigirohkeile aruniitudele, salu- ja sürjametsadele. Mulla horisondid - O - metsakõduhorisont, mis koosneb mitmesuguses lagunemisjärgus olevast metsa- varisest, sammalde, samblike kanarbikuliste ja teiste rohttaimede surnud osadest, alla 10 cm tüsedune orgaanilise aine kiht (tähistatakse O või AO) A - huumushorisont, orgaaniline aine esineb põhiliselt huumusena, siin orgaaniline aine kuhjub, mineraalosa laguneb, moodustuvad uued ühendid ja toimub ka ainete väljauhtumine
annaabi.ee 
