Keskaeg - Poliitiline ajalugu
Keiser
nimetas ametisse oma riigi vaimulikud (Ottode Reichskirche), reformivad paavstid ei
lubanud enam seda (keelati preestrite abielu, vaimulike kohtade ostmine, ilmalik
investituur vaimuliku ameti võis anda vaid paavst). Paavst Gregorius VII (1073-1085)
nõudis, et ilmalik võim lõpetaks sekkumise vaimulikesse asjadesse ja tunnustaks, et
vaimulik võim on ilmalikust kõrgem - kuna paavst on jumala ametikandjatest kõrgeim.
Ilmalikud valitsejad olid troonil jumala arumust, sellest alates andis võimu paavst.
Sündmustik:
Jaanuar 1076 keiser kuulutab paavst Gregorius VII tagandatuks. Vastuseks paavst
tagandab keisri ning viskab ta kirikust välja.
Okt 1076 Saksa hertsogid otsustavad, et kui keiser aasta jooksul kirikuvandest ei
vabane, siis ta tagandatakse
15.-28. jaanuar 1077 Heinrich IV seisis kolm päeva lumes Canossas paavsti residentsi
ees paavst andis talle andeks ning vabastas ta kirikuvande alt.