Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks
kasvama mitmesugused veetaimed, mille jäänused settivad koos mineraalosakeste ja
planktonijäännustega. Lisanduvad maismaataimed ja järveke aheneb, kasvades kinni nii põhjast kui
ka kallastelt, lõpuks ala rabastub ja kattub hõreda puistuga); sügavate või järsult sügavnevate
järvede kinnikasvamine algab õõtskamara tekkega. Järv-metsata madalsoo/ õõtsik- siirdesoomets-
rabamets- puisraba- lageraba. Vooluveeline: jõgi- lodu/soot- madalsoo- rabamäre- raba.
Arumaaline: mets/niit- soostuv mets/niit- rabastuv, lodustuv mets- rabamets (siirdesoomets)-
puisraba- lageraba. Soo areng- madalsoo, siirdesoo, raba. Soo läheb 1st faasist 2se seoses
turbalasundi kasvu ja toitelisuse muutumisega. Soode ulatuslik levik on tingitud: pos niiskusbilans
(sademete hulk ületab aurumis); geoloogilistest iseärasustest (tasane pinnamood, ulatuslikul alal
levivad vett halvasti läbilaskvad savikad setted); mandrijäätumise pärandist (hulgaliselt järvi).
annaabi.ee 
