Majanduskriis on tegelikult väärtuste kriis
Puhkusereisid
palmide alla või sportlikud suusapuhkused mida kellegi fantaasia ägedamaks pidas; linnamaja
ja suvekodu, mehel soliidne auto, mis vahetus iga aasta või umbes nii, naisel oma linnasõidu
auto ja täisealistel lastel oma autod see oli norm. Poodides käidi alalõpmata mitmetunniseid
soppamismaratone pidamas ja ära visati loendamatuid täiesti korralikke riideid, mille ainus viga
oli see, et see polnud sel kuul enam moe viimane sõna. Koju osteti kokku arulagedal kombel
ebavajalikke asju sest naabril või sõbral ju oli ei saanud ise viletsam olla!
Nüüd, kui ollakse jäänud töötuks, on palju vaba aega käes. Inimesed märkavad seda, milleks
varem aega polnud. Kes märkab, et suhted partneriga on muutunud ebarahuldavaks, kes
märkab, et ta ei tea, millega ta lapsed oma aega veedavad ja et üldse ollakse neist
võõrdunud; kes avastab, et oma hobid on unarusse jäänud, kes tabab end mõttelt, et pole enam
sada aastat trennis käinud