Kanti filosoofia, "Prolegomena" 3. Osa
Kanti
argument seisneb selles, et neil kahel sünteesil peab olema üks ühine allikas ja selleks saavat
olla vaid puhas “mina mõtlen” kui sünteesi võime ülepea. Niisiis käsitab Kanti argument
puhast apertseptsiooni – kui sünteesi funktsiooni ülepea – ühise kolmanda liikmena kogemuse
niihästi mõtlemise külje kui ka kaemuse külje jaoks. Puhta apertseptsiooni sünteetiline ühtsus
on Kanti sõnul “kõrgeim punkt, millega tuleb siduda igasugune arukasutus, isegi terve
loogika ja selle järel transtsendentaalfilosoofia; veel enam, see võime ongi aru ise” (B 134).
Kuna too algupärane ühtsus käib kõigi erinevate ühtsuse vormide eel, ei saa seda samastada
ühtsuse kategooriaga; ta kujutab endast ühtsust, mis jääb kategoriaalsest tasemest kõrgemale.
Kui kategooriad loovad ühtsust kogemusest sõltumatul ja kogemusele-eelneval viisil, siis seda
enam kehtib sama igasuguse ühtsuse allika kohta, millest pärineb ka kategoriaalne ühtsus.