.......................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................6 2 Sissejuhatus Kask kuulub heitleheliste tuultolmlejate lehtpuude ja- põõsaste perekonda. Kaskesid on põhjapoolkeral umbes 60 liiki. Eestis on neli erinevat kase liiki esindatud. Neist kõige rohkem on arukaskesid. Kased on meie metsade koosluses ja ökosüsteemis väga tähtsal kohal, sest üle 20 % meie metsades kasvavates puudest on just kask. Kaskedel on väga palju kasutusalasid, mis teevad kasest väärtusliku puu. Kaskedel on palju rahvapäraseid nimetusi, kuna kask on üks eestlase lemmik puudest. Eri liiki kaskede põhierinevused Eestis esindatud kaseliigid on arukask, sookask vaevakask ja madal kask.
õhuke rähkmuld K´ või klibumuld Kk. Kõduhorisont kas puudub või on kuni 3 cm, järgnev huumushorisont väga õhuke (alla 10 cm) struktuurne, allosas sageli rähkne. Aluskivimiks on paas. Muld on aluselise reaktsiooniga, lubjarikas pHKCl 6,5-7,5. Veereziim: õhuke mullakiht kergesti läbikuivav, põhjavesi on sügaval ning pole taimedele kättesaadav. Puurinne: ülekaalus on hõredalt kasvavad männid, vähem esineb kuuski ja arukaskesid. Puud on suure koondega, halvasti laasunud, sageli kõveratüvelised ja paksukorba-lised. Esmastes kooslustes võib puurinne puududa. Boniteet V Va. Põõsarinne: on hõre kuni keskmiselt tihe. Kasvavad kadakas (KD), harilik pihlakas, harilik kuslapuu, paakspuu. Puhmarinne: leesikas (KD) LEESIKAS - Arctostaphylos uva-ursi nime tõlkimisel ladina keelest eesti keelde saame - põhjamaine karu mari. Sugukond kanarbikulised.
annaabi.ee 
