"aruheinte" - 1 õppematerjal

Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli

2009. aasta sügiseks oli segudes hariliku aruheinaga ja roog-aruheinaga jäänud lutsernitaimi vastavalt 28 ja 26 tk/m2. 2009. aasta esimese niite KA saagis oli harilikku aruheina 38 ja roog-aruheina 45% (teistes variantides oli kõrrelisi 14-29%). Hübriidlutsern talus saateliigina külvatud kõrreliste konkurentsi paremini. 2009. aasta sügisel oli roog- ja hariliku aruheina segudes hübriidlutsernitaimi vastavalt 48 ja 60 tk/m. 2 ´Karlu´ segukülvide I niite KA saagis oli aruheinte saagiosalus 32%, III niite saagis roog-aruheina 53% ja harilikku aruheina 56%, põld-raiheina 25%. Tabel 9. Lutserni-kõrreliste segude KA saak t/ha (2007-2009). Heintaimikud Saagiaastad 2007 2008 2009 Harilik lutsern (L) 15,47 12,59 10,84 L + põld-raihein 14,39 15,41 11,93 L + harilik aruhein 16,46 14,66 9,47