E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
mõitades tema teadlikku rahvapäasust. Bõnhöele oli aga kõge tätsam rahva
arvamine ning ta mägib oma ajalooliste jutustuste kohta tagasihoidlikult: «Et aga rahvas
ise... minu väeseid vaimulapsi emaks on võnud, et neid ilma minu kaas-te-gevuseta ikka
jäle uuesti trüitakse, et mõed lihtsa vaimuga inimesed (nagu mulle rä agitud) neid
nuttes ja naerdes ikka jäle uuesti loevad --seda julgen siisgi tõnduseks pidada, et neis
mõda peitub, mis mitte halb ega vä artuseta pole. Ilma kunstita ei võ asi kõge lihtsama
inimese poole kunstimõu avaldada.»
Sajandi algul tõbus Bornhöe tagasi kirjanduslikust tegevusest, vaikides oma elu
viimase kaheküne aasta jooksul kirjanikuna täelikult. Selleks mõutas teda osalt
kaasaegne kriitika, mis mõelgi puhul ei olnud tema teoste suhtes objektiivne. Palju
paksu verd tekitas Bornhöe kodanlikes ringkondades enda vastu «Tallinna narridega».