Bernard Kangro
aasta kevadel, kui algasid hädad jalgadega. Esialgu ei osatud midagi hullu karta , kuigi läks
vaja arstiabi. Kuid juba 1993. aasta jaanuaris amputeeriti parem jalg ja detsembris ka vasak
jalg. 1994. aasta alguses haigestus kirjaniku naine ning kahjuks mõni aeg hiljem ka Kangro
6
ise kopsupõletikku. Kuid ta paranes ja sai haiglast koju, aga varti kurtis ta jälle valu rinnus,
ta viidi taas haiglasse, kus diagnoositi infarkt. Artstidel ta elu päästa ei õnnestunud ja 25.
märtsil 1994 kustus kirjanik Bernard Kangro eluküünal Lundi haiglas perekonnaliikmete
juuresolekul (Kruus, 2003: 124, 125).
LOOMING
Bernard Kangro, eesti kõige viljakam suurluuletaja loomingumeetodit iseloomustab tabavalt
Ants Oras: ,,Üks Kangro luule ja proosa eripärasemaid omadusi on irreaalsus nähtava ja
aimatava vahel hõljumise, aimatava nagu teiseks reaalsuseks muutumise tunne. Kangro