Kuulmispuudega lapsed
Kuuldeaparaadist viib
plastmasstoru kõrvaotsikusse kõrva sees. Sisekõrva implantaat paigutatakse kõrva
taha naha alla. Selles asub väike mikrofon, mis püüab helid kinni. Helid muudab
elektrilisteks signaalideks kõneprotsessoriks nimetatav karbike. Signaalid
edastatakse sisekõrvale ning juhitakse mööda närve edasi. Kui sõnum jõuab ajusse,
tekib sellest heliaisting. Näiteks kannab üks väike 7. Aastane kurdina sündinud
tüdruk, Kristi Artov sisekõrva implantaati, mille ta sai tänu heategijate annetusele. Ta
võttis aparaadi kohe omaks. Ta ajab juttu ja loeb, nagu teisedki tema vanused, ning
ta alustab sügisel kooliteed tavakoolis.
Loomulik tee keele juurde on raske kuulmispuudega lapsele suuremal või vähemal
määral suletud. Kuulmispuudega laste peamine probleem on napp sõnavara ja
vähesed mõisted. Kõne- ja lugemisõpetus peaks algama võimalikult vara, et
mahajäämust tasa teha
annaabi.ee 
