Mats Traat
oad”, mis ilmus 1977.a. ühiste kaante vahel “Irdinimese” ümbertöötatud
uustrükiga. Mõlema juures on huvitavaks avastuseks kirjaniku uus,
muutunud autorisuhtumine – kirjaniku ja kangelase vahel on distants
tunduvalt suurenenud. Samuti on märgatavalt rohkem hakatud
kasutama koomikat, ning selle silmatorkavus viitab teoste pooleldi
meelelahutuslikule eesmärgile, kusjuures käsitluse all on küllalt tõsised
elunähtused. Traadi huumor ei ole niivõrd artistlikult kultiveeritud, kui
just asjades ja nähtustes enestes kätkev koomilisus.
“Türgi oad” on tähelepanuväärne sellegi poolest, et siin polemiseerib
kirjanik mitmes mõttes iseendaga ja oma varasemate teostega.
1970. - 80-ndatel aastatel hoiavad loominguliselt viljaka ja mitmekülgse
Mats Traadi prosaistimainet kõrgel ennekõike minevikuainelised
romaanid.
1979.a. ilmunud lühiromaanis “Puud olid, puud olid hellad velled” on